Praktika-kuidas läks?

Kevadel sain ühe kuu jooksul teha töö juures praktikat ning oma toreda Datt14 rühmaga kõike katsetada.

Järgnevalt kirjutan lühidalt, kuidas läks ja mida ma õppisin. Aluseks võtan sissekande, mille tegin praktika alguses: https://rebekalovesteaching.wordpress.com/2015/04/14/praktika-here-it-goes/

Minu tähelepanekud ja õppetunnid:

  • Tegemist oli väga halva ajaga, sest kätte oli jõudnud kevad ja minu õpilased tahtsid ainult väljas olla ja kõige muu kui kooliga tegeleda. Kadunud oli motivatsioon ja kätte olid jõudnud kevadpühad ning sellega seoses ilmselt peod, sest õpilased puudusid pidevalt, valutasid pohmakaga päid või unelesid mu tundides. Lisaks oli palju suhteprobleeme ja see kõik avaldas mõju, sest inglise keele õppimine oli teisejärguline.
  • Eesmärgiks oli õpetada neid tegema esitlusi ja seda me ka tegime. Kasutasime kolme erinevat keskkonda (Powtoon, Prezi ja Emaze) ja teemaks olid erinevad ingliskeelsed maad. Saime natuke harjutada ja oskusi lihvida. Keeleoskusega oli õnneks sellel rühmal kõik hästi, sest arvutimaailmas ollakse iga päev. Pidin siiski meelde tuletama, et slaididele pannakse ainult sõnad, mida ise osatakse, liiga palju teksti pole vaja ja avalikul esinemisel võib juurde rääkidakõik puuduva. See eesmärk sai seega täidetud. Emaze ja Prezi olid lihtsamad ja õpilased said hakkama nende keskkondadega. Powtooniga oli rohkem katsetamist ja pusimist.
  • Saime proovida ka minu jaoks uusi asju nagu koomiksi ja animatsioonide tegemine. Järelikult seegi eesmärki läks täide.
  • Minu õppetund oli see, et liiga palju ei tasu korraga võtta. Kuulsin seda õpilastelt ka tagasisidena. Kuna üritasin iga tund erinevaid keskkondasid katsetada, siis õpilaste arvates läks liiga paljuks. Oleks võinud piirduda vähemaga ja neid ilmselt mitu korda proovida ja katsetada.
  • Minu kõige positiivsem kogemus oli seoses koolitusega. Olen alati ennast klassi ees väga hästi tundnud ja seekordne koolitus oli lihtsalt super. Kuigi olin varasemalt palju pabistanud oma esitluse ja keeleoskuse pärast, siis terve koolitus oli väga hea kogemus. Õpetajad olid huvitatud, neile meeldis kõike mänguliselt läbi teha, sain anda nõu ja samas valdasin antud teemat piisavalt hästi. Tundsin ennast enesekindlana ja võiksin jätkata koolituste tegemist  ka tulevikus. See oli kogu praktika parim hetk!
  • Mis puutub õpetamisesse, siis jätkuvalt on minu nõrkadeks külgedeks ajaplaneerimine, sest alati sai tund liiga vara läbi ja me ei jõudnud teha kõike, mida oleks pidanud. Veel pean jätkuvalt õppima veelgi paremini end kehtestama ja tunnirahu tagama.
  • Nutiõpetajana tundsin ennast väga hästi ja usun, et see on valdkond, mis mind huvitab ja mis mulle sobib. Mul on küll veel palju õppida, et enesekindlust saada ja juhtmete ja ühenduste maailmas ennast kindlana tunda aga kõik muu mulle väga meeldib ja loodan selle kõigega edasi tegeleda tulevikus.

HT Nõustamine: Reflektsioon

Järgnevalt lühike kokkuvõte kursusest ning eesmärkide täitmisest, aluseks on võetud Õpileping, mis sai koostatud kursuse alguses

Inglise keeles on väljend : Half a loaf is better than none. Mis tõlkes tähendab, et pool pätsi leiba on parem kui mitte üldse saada leiba. Antud ütlus kirjeldab ka minu puhul HT Nõustamise läbimist.

Vaadates õpilepingut, seadsin endale ilusad eesmärgid, millest pooled neist said ka mingil määral täidetud. Üritasin endast anda maksimum, mis antud hetkel on võimalik ja seda ma ka reaalselt tegin. Suutsin Hangoutsis jälgida kontakttundides toimuvat teatud määral (kuigi tihti toimus mul ümberringi selline suur kaos, et keskenduda ei olnud lihtne) ja sellest oli väga palju abi, et saada parem pilt HT nõustamisest ning haridustehnoloogi reaalsest tööst, samuti teiste kogemusest. Eesmärkidest jäi saavutamata iseseisev õppimine ja lugemine antud teemade kohta, mis mind huvitavad ja millest tahaks rohkem teada aga positiivne on see, et seda saan ma jätkuvalt teha ja kavatsen kindlasti teha kui selleks rohkem võimalusi avaneb.

Üritasin lisaks Hangoutsi ülekannetele ka pidevalt silma peal hoida HT Nõustamise blogil ja Google Drive materjalidel ja tutvuda esitlustega, mida tunnis tehti. Viimane õnnestus suuremas osas ja blogi kaudu oli pidev ülevaade sellest, mida on vaja järgmiseks teha ja kust võiks veel midagi juurde uurida. Loodan, et blog jääb alles ka edaspidi.

Palju abi oli ka kursusekaaslaste blogidest. Kui tekkis mingi kahtlus või küsimus seoses kodutöödega, sain alati piiluda, kuidas teised on asja lahendanud ja kas ma olen ikka ülesandest õigesti aru saanud. Tore oli kuulata ka kursusekaaslaste kogemusi ja tunda rõõmu, et ma ei ole nendes olukordades olnud üksinda, vaid teistel on samasuguseid probleeme kolleegide, tehnika jms. ette tulnud.

Olen kindlasti juurde õppinud HT Nõustamise kohta. Tean, kuidas läheneda kolleegidele, kes abi paluvad, kes ei taha tehnoloogiaga end kurssi viia, keda ei huvita uued meetodid ja ideed jne. Oskan paremini ja delikaatsemat nende teemadega tegeleda. Mulle meeldis, et kohtumiste ajal räägiti ka õpetaja elukutse pahupoolest, milleks on suur töökoormus ja tihtipeale stress, mis võib tabada meist kõiki. Meelde jäi veel Google Drives jagatud materjal, kus on selgelt välja toodud haridustehnoloogi ja IT-juhi ülesanded, mis on minu arust väga hea, sest tihti eeldatakse, et haridustehnoloog oskab ja teab kõike, mida IT- juht peaks teadma ja mind see hirmutab, sest sellisel juhul on mul veel pikk maa minna.

Seega, sain julgust ja indu, mõistmist ja teadmisi. Arenemisruumi on kindlasti veel aga nagu öeldakse: Half a loaf is better than none.

Juhend: Pizap.com

Pizap.com on hea keskkond, kus saab oma piltidest või netis olevatest piltidest teha kollaaže. Võimalik on valida erinevaid taustasid, värve, kujundust, samuti lisada oma teksti ja muuta kollaaž just selliseks nagu sa tahad. Pizap on saadaval ka IOS ja Android äppina.

Järgnevalt juhend sellest, kuidas kasutada antud keskkonda kui sa tahad oma piltidest teha kollaaž ning sa oled selleks tõmmanud endale Pizap äppi.

  1. Lae endale Pizap äpp või ava see netis aadressil pizap.com
  2. Sul on võimalus teha endale konto. Selleks vali alt paremast nurgast Log Inimage ja sealt edasi saad registreerida ennast Facebooki, Twitteri või e-maili kaudu. Kui sa ei taha ennast registreerida kasutajaks, siis saad jätkata ka ilma selleta.
  3. Peale seda on sul võimalus valida, millist kollaaži soovid. On see seotud mõne teema, tähtpäevaga (jõulud, sünnipäev, aastavahetus, halloween jne. ) või on see kindla kujundusega (südamed, nelinurgad, ringid)? Valikuid on mitmeid ning iga teema juures on veel mitmeid alavalikuid.image
  4. Peale sobiva kujunduse ja teema valikut on võimalus kasutada oma pilte, et teha kollaaž. Samuti võid sa netist otsida sobivaid pilte.image
  5. Vali oma piltide seast just need pildid, mida tahad kasutada kollaaži tegemiseks. Märgi nad ära. image
  6. Nüüd näed kollaažis juba oma pilte ja paremas servas on sul mitmeid lisavalikuid. imageVõid muuta piltide värvi, servasid, kaugust ja tausta (Edit Collage). Samuti lisada piltidele efektseid elemente (Effects), lisada teksti erinevates sõnapilvedes (Text), lisada kleepekaid (Stickers), raame (Borders), lõigata piltidelt elemente välja (Add Cut-Out), lisada kollaaži all- või ülaserva teksti (MEME) või siis joonistada kollaažile ise vaba käega midagi peale (Paint).
  7. Kollaaž on valmis ja vajadusel saab seda veel muuta ja sättida.image
  8. Kui kollaaž on just selline nagu sa tahad, vali üleval paremast nurgast salvesta (Save). imageVõimalus on panna oma kollaažile pealkiri ning peale seda valida, kas salvestada kollaaž oma piltide juurde, Pizap keskkonda (juhul kui oled kasutaja), saata e-maili või tekstisõnumiga, jagada Facebookis või Twitteris või teistes äppides.image Paremast nurgast vajuta jällegi Save ja sinu meistriteos on valmis ning jagatav kogu maailmaga. Nii lihtne see ongi!

HT Nõustamine: Olukord õpetajaga

Aprillis toimunud koolitusel sain olla ka abistaja ja nõuandja rollis aga kuna tegemist oli 3h kestva koolitusega, siis olid kõik küsimused väga septsiifilised ja konkreetsed, enamjaolt seotud nende keskkondadega, mida katsetasime.

Millised võivad olla olukorrad/küsimused tulevikus, kus reaalselt küsitakse minult abi?

-Minu suurimaks hirmuks on kõik olukorrad, mis on seotud tehnikaga. Kuna viimases koolis, kus töötasin, oli igas klassis projektor, dokumendikaamera ja arvuti, siis nende ühendamisega ei pidanud ma kordagi tegelema. Kui ma aga satuks sellisesse kohta, kus need pole ühendatud ja keegi ootaks minu abi, siis ma oleks ikka kerges paanikas aga ilmselt suure nuputamise peale mõtleks ehk midagi välja. Viimase aasta jooksul oli mul korduvalt probleeme projektoriga, see näitas ekraanile vildakat pilti või siis oli pool ekraani ühtlaselt must. Kuna projektorid olid lae külge kinnitatud, siis ise ma ronima sinna ei hakanud ja alati sai teha “veateate” meie kiirele ja asjalikule parandusmehele, kes neid seadmeid väga hästi tundis. Seega, kõik mis seotud juhtmete, ühendamise, masinatega tekitab kerget hirmu ja abitust.

-Millist viirusetõrjet kasutada? (ei ole väga tuttav selle teemaga, ilmselt googeldaks ja uuriks täpsemalt, või siis otsiks Birgy Lorenzi materjalid välja)

-Kuidas ma saan siia oma tahvlisse (mis ei ole iPad) tõmmata mingeid äppe? Ma ise tunnen, et ma olen iPadiga väga heas suhtes aga kõik muud tahvlid tekitaksid kerget ärevust, sest pole jõudnud kõiki veel katsuda ja tutvuda.

-Kuidas ma selle programmi installin endale arvutisse? (ilmselt saaks kindlasti hakkama aga pole palju kogemust)

-Kas sa saaksid koduleheküljel muuta need asjad ära ja panna see info üles? (jällegi, pole väga kooliväliselt katsetanud ja peaksin kogu seda html keelt meelde tuletama)

Kui valida nüüd ühe õpetaja olukord, siis see võiks olla umbes selline:

Õpetaja: “Rebeka, kuidas ma saaksin kasutada seda Kahooti, mis sa viimane kord tegid?”

Rebeka: “Tee ennast getkahoot.com keskkonnas kasutajaks ja teeme esimese mängu koos….”

Ja siis ma seletaks, mis on põhitõed ja asjad, mida Kahooti juures silmas pidada (aeg, vastusevariandid jne). Peale seda teeksime koos ühe näidismängu ja kui see on valmis, siis ma laseks õpetajal ka ise teha see õpetajana läbi. Ma võtaks oma seadme ja mängiks õpilast ja õpetaja saaks oma arvutist näidata ekraanil mängu ja harjutada, et järgmine kord oma õpilastega seda teha.

Veel üks olukord:

Õpetaja X on vanakooli õpetaja. Temal ei ole nutiseadmeid. Talle ei meeldi need ja parimal juhul teeb ta e-koolis kõik vajaliku ära aga see on ka kõik. Muidu ikka õpik ja töövihik. Ta ei salli, et kõigil noortel on seadmed ja koguaeg nad istuvad nendes ja tunni ajal ka ei saa rahu. Kui küsida, kas ta tahaks midagi uut õppida kasutama, näiteks youtubest videosid näidata või esitlusi tegema õppida, siis vastab ta, et kui juba 40 aastat on saadud ilma youtubeta ja esitlusteta, siis saab ka edaspidi. Tal puudub igasugune huvi ja motivatsioon. Ilmselt on takistuseks ka väga nõrk arvutikasutamisoskus. Kuidas aidata sellist õpetajat? Kuidas innustada ja nõustada?

HT Nõustamine: Koolitusvajadus

byod

Hetkel ma kahjuks ei ole ühegi kooliga tihedamalt seotud, sest mu asenduskoht meie kohalikus kutsekoolis sai läbi ja hetkel koolitan ainult kodus oma lapsi. Siiski analüüsin natuke seda, mida olen näinud 2,5 aasta jooksul kui olin tööl ja eriti just kevadel toimunud vestlused ja analüüsid andsid mulle tugeva põhja selleks, et teada, mida meie kooli õpetajad vajavad. Selle põhjal tegin ka aprillikuus neile 3-tunnise koolituse teemal “BYOD koolis-mis? miks? kuidas?”.

Olen jätkuvalt oma õpilaste puhul täheldanud, et peaaegu igal õpilasel on olemas mingi seade, mida nad kasutavad, et olla sotsiaalmeedias või et mängida ja vaba aega viita. Seadmete rohkusele viitab ka kevadel läbi viidud uurimus. Õpetajad aga ei oska seda ressurssi ära kasutada. Kooli juhtkonnalt tuleb ainult sõnumeid, et raha pole, et osta uusi läpakaid või uusi tahvelarvuteid. Ei peagi olema, sest me oleme jõudnud sinnani, et õpilastel on need seadmed olemas ja seda võimalust peaks maksimaalset ära kasutama.

Kevadel vestlesin pidevalt õpetajatega lõunalauas ja uurisin, kas nad kasutavad kuidagi seda, et peaaegu igal õpilasel on mingi seade laua peal. Vastuseks sain, et jah, nad teevad oma töödest/ projektidest pilte aga see on ka kõik. Sain mitmelt  kinnitust, et kutseõpetajad ainult sedasi kasutavad tundides õpilaste seadmeid. Keeleõpetajad lubavad õpilastel kasutada sõnaraamatut netis ja üks keeleõpetaja kasutas ka Quizleti. Siiski veendusin ma nii direktori kui õpetajatega vesteldes, et on nii palju kasutamata potentsiaali ja samas õpilastelt tuli sõnum, et rohkem võiks kasutada omasid seadmeid tundides.

Selle põhjal sain aru, et on vajadus koolitada teemal,  kuidas kasutada tahvelarvutit või nutitelefoni hariduslikul eesmärgil. Seda koolitust on vaja eelkõige õpetajatel ja sellest lähtudes ma ka korraldasin koolituse. Palusin võimalusel võtta mõni seade kaasa, et nad saaks ise katsetada ja proovida erinevaid seadmeid ja olin päris skeptiline, et nad seda ka teevad aga peaaegu kõigil oli kuskilt laenatud vahend, mida nad julgelt (väikeste viperustega) kasutama hakkasid.

Minu parandusettepanek on korraldada jätkuvalt koolitusi, kus tutvustatakse erinevaid keskkondasid ja äppe, et õpetajad saaks kogemuse mida teha olemasolevate seadmetega ja kuidas tõmmata äppe, kuidas teha oma piltidest slideshowd, kuidas mängida hariduslikul eesmärgil, kuidas kasutada tundides chatroomi jne. Selline on minu kaaskolleegide koolitusvajadus.

HT Nõustamine: Juhendi kirjutamine

Milline on hea juhend?

Asusin antud teemat uurima ja eestikeelseid materjale väga palju juhendi koostamisest ei leidnud. Leidsin Ingrid Maadvere ettekande youtubes juhendite loomisest (vaadatav https://www.youtube.com/watch?v=ZDgWe3qJ-_o) . Ingliskeelseid materjale on rohkem aga siingi võib juhendite juures rääkida erinevatest sõnadest, mis kõik on sarnased aga ometigi igaüks oma nüansiga: manual, tutorial, instruction, study guide, guideline jne. Juhendeid on erinevaid ja haridustehnoloogiliste vahendite juures räägime ilmselt rohkem manualist mingi seadme puhul kui tahame teada, kuidas kasutada näiteks välist kõvaketast, projektorit, nutitelefoni jne ja siis räägime tutorialist, mis on tavaliselt edasi antud video vahendusel. Olen ise väga mitmeid tutorialeid otsinud youtubest kui olen midagi uut katsetanud näiteks kuidas kasutada kahoot, socrative, weebly keskkondasid ja isegi, mida teha kui iPhone kukub vette. Leian, et kõige parem ongi selline juhend, kus on koos nii tekst/suuline õpetus kui ka visuaalne osa piltide või video näol. Olen ka ise screencast-o-matic vahendusel teinud juhendi Kahootist https://rebekalovesteaching.wordpress.com/2015/03/23/screencast-o-matic/ Et selgeks saada, kuidas screencast-o-matic toimib, vaatasin samuti Ingrid Maadvere juhendit youtubes https://www.youtube.com/watch?v=NFeZcFKeMxI. Teine lihtsam variant juhendite tegemiseks on ilma helita ja sellisel juhul saab edukalt kasutada screenshote ehk ekraanipilte. Ise olen seda teinud näiteks selles postituses: https://rebekalovesteaching.wordpress.com/2015/01/31/opikeskkonna-analuus-bbc-teens-britishcouncil/. Ingliskeelsetest materjalidest võiks mainida Alyssa Gregory juhendit ettevõtjatele (http://www.sitepoint.com/7-tips-for-writing-an-effective-instruction-manual/). Nii Ingrid Maadvere kui ka ingliskeelse õpetuse puhul võiks kokku võtta järgnevad punktid:

Juhendi puhul on tähtis:

  • Selge. Sõnastus, näited ja juhised on võimalikult selgelt ja lihtsalt kirja pandud. Pole liigseid sõnu ja pole liiga pikki lauseid. On öeldud just vajalik ja võimalikult lihtsa sõnastusega.
  • Lühike. Teksti ja õpetust peab olema piisavalt vähe, et ei tekiks liiga hägune ja pikk õpetus. Tuleb arvestada kuulajaskonna ja õpetatavate taseme ja eaga. Kas see on neile asjakohane? Kas nad saavad õpetusest aru? Eha mõte ei läinud kaduma?
  • Visuaalne. Ekraanipildid, diagrammid ja videod, mis on asjakohased ja samuti selged ning abistavad inimest juhendi arusaamisel. Visuaalse materjali puhul on tähtis hea kvaliteet ja autoriõigustest kinnipidamine.
  • Eesmärgid ja ülesehitus. Juhendi alguses on paika pandud eesmärgid, kus on kirjeldatud, mis seadmeid/keskkondi õpitakse kasutama, mis tasemel ja milline on kogu juhendi ülesehitus.
  • Samm-sammult punktid ja astmed on paika pandud nii, et on teada, mida teha esiteks, teiseks jne.
  • Sobiv formaat. Juhend on formaadis, millele pääseb ligi igaüks ja mida saab kasutada, viidata ja jagada.
  • Juhendit katseta kellegi peal, enne kui avalikustad selle.

Mina sooviks juhendit selle kohta, kuidas kasutada projektorit, kuidas toimib pearltrees (http://www.pearltrees.com/) ja fleep (https://fleep.io/).

HT Nõustamine: Õpileping

Teema/aine: Järgnevad teemad paeluvad mind kõige rohkem selle õppeaine juures:

Kolleegide nõustamine/abistamine erinevate haridustehnoloogiliste murede ja probleemidega: erinevad nipid ja lähenemised selleks. Kuidas ära tunda seda õiget tehnikat, mis sobiks kõige paremini antud inimese nõustamiseks? Millised koolitused oleks õpetajatele vajalikud, et neid aidata igapäevatöös?

Eesmärgid:

*Leida endas julgust ja enesekindlust, et pakkuda välja lahendusi ja usaldada oma kogemusi/teadmisi

*Õppida ise juurde nende teemade kohta, mis on segased ja poolikud ning mida peaks täiendama

*Tutvuda erinevate tehnikatega, mis aitaksid tulevikus kui on vaja koolikontekstis nõustada õpetajaid

*Õppida hindama kolleegide koolitusvajadust haridustehnoloogias ning pakkuda sobivaid koolitusteemasid selleks.

Strateegia:

Kuna minu elu on hetkel selline, et ma ei ole oma aja peremees, siis kontakttundidest on mul väga raske osa võtta. Minu ainuke võimalus on osaleda skype/hangouts kaudu ning võtta sellest maksimum. Ma pean palju ise ära tegema ja huvi välja näitama. Lugema ja täiendama oma teadmisi seal, kus neist jääb puudu ja uurima juurde neid teemasid, mis vajavad süvenemist. Strateegia on olla kursis õppeainega läbi blogi ja pidevalt silma peal hoida ka kaaslaste blogidel ja arengutel. Starteegia on ära teha kodused tööd ja anda endast parim, mis antud olukorras on võimalik.

Vahendid:

Kodused vahendid side pidamiseks ja hoidmiseks (tahvelarvuti, nutitelefon jne.). Suhtlus kaasõpilaste ja õppejõuga. Juurde lugemiseks vajalikud tekstid/raamatud.

Hindamine:

Olen õnnestunult saavutanud eesmärgid kui olen juurde õppinud HT nõustamise kohta koolikeskkonnas. Tean, kuidas läheneda probleemidele, kuidas suhelda kolleegidega, millisel hetkel ise abi paluda/juurde lugeda ja uurida ja millistel hetkedel ma pean olema piisavalt enesekindel ja ennast usaldama ning lihtsalt katsetama. Olen saavutanud eesmärgi, kui arenen pidevalt ise ja hoian end erialase kirjandusega kursis.

Mobiilne õpe

Mobiilse õppe raames oleme uurinud, mis ulatuses meie õpilased kasutavad/tahavad kasutada digiseadmeid ja selle kohta olen varasemalt postituse teinud. Uurimusest selgus, et kõigil on mingi seade kasutada.

Eraldi teemaks oli ka digipöörde tegemine ja minu väikese plaani kohta leiab rohkem infot siit:

digipööre (1)

Üks osa digipöördest oli teha ka õpetajatele koolitus ja ülevaate minu esitlusest leiab siit:

BYOD Esitlus

Olen ka aine jooksul hakanud koguma erinevaid keskkondasid, mis on suuremas osas saadaval ka appidena ja minu kogumiku leiab siit.

Õpilastele sai tehtud poster mobiilse turvalisuse kohta minu plakat.

See on Tackk.com

Esitlustehnoloogia

Esitluse tegemisel kasutasin Godini meetodit ehk siis less is more. Vältisin sõnu ja panustasin fotodel. Tahtsin katsetada ka esitlusele peale lugemist ja selleks tegin kõigepealt esitluse HaikuDeckis ja sealt exportisin esitluse PPT-na SlideSnacki. Pean tunnistama, et see kõik oli palju suurem ülesanne kui ma alguses arvasin. Arvuti jooksis mitu korda kokku ja programmid ei toiminud nii nagu ma oleks tahtnud. Siiski, minu kolmas katsetus SlideSnackiga andis sellise tulemuse.

Hoiatan, et esitlus on inglise keeles, sest minu eesmärk on seda kasutada lähitulevikus oma õpilastega, kes ei oska sõnakestki eesti keelt. Nende ülesandeks inglise keele tunnis saab olema samuti teha esitlus mõnest tuttavast sihtkohast/kodulinnast/kodumaast ja lugeda see peale. Sihtgrupiks on seega 10.-12. klassi õpilane, kes vaatab seda esitlust ja võtab selle eeskujuks ning teeb sama meetodit kasutades oma esitluse.
Kõik esitluses kasutatud fotod on ise tehtud, mis peaks olema ka õpilaste ülesandeks, kasutada ainult isiklikke fotosid.

Esitlus

Slidesnacki oli suhteliselt lihtne kasutada aga miinuseks oli see, et tasuta versioonis saab korraga lindistada ainult 5 minuti pikkused lõigud.

Lisaks ei saanud võtta üks slaid korraga ette ja seda muuta/uuesti peale lugeda. Kui midagi läks valesti, pidi uuesti kõik 5 minutit peale lugema.

Samas snacktools.comis on veel erinevaid huvitavaid vahendeid, seega tasub uurida ja kasetada.  Näiteks fotodest slideshowd saab teha edukalt kasutades photsnacki.

image

Projekt

Projektijuhtimise raames saime kätte proovida ning koostada ise projekt. Kuna ma ei suutnud haridusalast probleemi leida, siis lähenesin sellele isiklikult. Minu murekohaks sai külaelu vähene aktiivsus ning pakkusin oma lahendust selleks. Plaan oli teha üritusi, mis tooks inimesi kokku.

Järgnevalt minu projekt, eelarve ja väike ülevaade Lümandu külast.

Slideshow Lümandust: http://photopeach.com/album/jk6wvo

Projekt: https://docs.google.com/document/d/1i9ar0s41bQe6wBVYRoZBPX0DRW7E2iA6H41YIxjF_5s/edit

Eelarve: https://docs.google.com/spreadsheets/d/12_myRut-52stnI5sLRxjKsEO4Pf_3LLW8s1k2YiuCg8/edit#gid=2033499143

imageimage